Meie sportlik suvi!

Esialgu võib tunduda, et lähme käesolevas postituses Austraalia teemast natuke välja, sest nüüd tuleb juttu meie viimase kahe kuu tegemistest, mis on olnud ekstreemselt sportlikud. Teisest küljest jälle naljatame omavahel, et liigume palju selleks, et valmistuda Austraalia farmipäevadeks, karmiks füüsiliseks tööks ja ilmastikuoludeks, seega on see postitus jätk meie rännaku ettevalmistustele!

Kuna juunikuus lõpetasin oma senise elu ühe tähtsaima projekti ja kirjutasin valmis 150 leheküljelise raamatu, mida nimetatakse magistritööks, ja niisama mulle ju ometi puhata ei meeldi, siis tuli leida suveks uued väljakutsed ja meie otsustasime selleks võtta oma keha, tervise ja füüsilise vormi. See tähendas seda, et hakkasime iga päev tegema trenne ning natuke rohkem jälgima seda, mida suhu pistame. Kuna püstitatud eesmärkide edukust on kergem hinnata parameetreid jälgides, panime ka terve juulikuu vältel kirja igahommikuse kaalu (sest siis pidi kaal kõige korrektsem olema + kõige väiksem, seega tuleb ka üldisele tujule ja meeleolule kasuks – hehee) ja päeva jooksul tehtud treeningu lühikirjelduse. Kinnitasime kalendrid külmkapile ja nii püsis meil katsetus kenasti meeles ja päästis meid külmkapist millegi ebatervisliku haaramisest.

IMG_3436Meie juuli trennikalendrid

TRENN

Suvi on ideaalne võimalus väljas treenimiseks – kui mitte suvel, siis millal veel nautida jooksmist ja mõnusaid lihasharjutusi vabas ja värskes õhus (kuigi arvestades Eesti suve, võib selle väite kahtluse alla panna, eksole). Minu ja Mairo eelis sportimisel on see, et meile tõesti meeldib trenni teha, seega ei pidanud me õnneks ennast väga palju sundima, vaid tegime seda kõike hea meelega. Küll aga nõudis mõnikord pingutust pärast rasket tööpäeva väsimuse tõrjumine ja endast selle energia leidmine, et kodust välja saada. Aga kõik trennitegijad teavad, et see tunne, mis tekib peale trenni kui aju täitub endorfiinide ehk õnnehormoonidega, muudab nähtud vaeva põhjendatuks. Kui keha harjub selle narkootikumiga, siis ei ole enam raske unustada väsimus, leida aega ja endas motivatsioon, et seda õnnetunnet üha uuesti kogeda!

Selgituseks – tabelis märgitud “seeria” tähistab kombinatsioone füüsilistest harjutustest välijõulinnakus. Meie teeme tavaliselt ühes seerias 10-20 kordust ning harjutusest kuuluvad meie repertuaari lõuatõmbed, kätekõverdused, kõhulihaste harjutused, harjutused triitsepsile ja raskusega kükid. Väiksema korduste arvu puhul tegime rohkem seeriaid ja vastupidi. Samuti on tabelidesse märgitud meie rekordid – minu puhul näiteks maksimaalne järjest sooritatud lõuatõmmete arv.

Lisaks jooksmisele võtsime augusti alguses ette ühe suure vigurtüki ja sõitsime ratastega kahe päevaga Tallinnast Viljandisse. Kuna pidime rattad nagunii oma kodulinnadesse toimetama ja nad auto peale ei mahtunud, siis mõtlesime, et mis seal ikka, väntame siis ise nendega kohale! Läbisime kahe päevaga 206 km. Mainin ära, et mina ei ole olnud kunagi eriline rattur, see oli minu esimene ja suurem retk, enne seda oli minu pikim läbitud distants ehk kusagil 30 km. Tagasisideks ütleme, et lihased kannatisid sõidu ilusti ära, kuid ostke endale enne sellise asja ette võtmist kindlasti ratturipüksid, mis oleks pehmendusega, sest vastasel juhul olge valmis meeletuks tagumikuvaluks! 😀 Meie saime seda õnne omal nahal igatahes tunda. Kokkuvõttes jäime aga väga rahule ja soovitame seda teistelegi hulludele, kes selle peale mõtlevad.

Tublid ratturid  ja meie vahvad reisikaaslased – toonekured

Kuna see distants on algajate jaoks ühe päevaga läbimiseks natuke liiga suur amps, otsustasime esimese öö veeta Valtu Spordimajas, mis asub Tallinnast 61 km kaugusel. Koht oli tagasihoidlik, kuid soodne ja mitte väga suurtele pirtsutajatele ühe öö veetmiseks sobilik. Lisaks otsustasime külastada lähedal asuvat Keava raba ning kasta ennast selle sügavatesse ja tumedatesse vetesse.

IMG_3180IMG_3175Pilditõestusmaterjal kaunist Keava rabast

Mairole jäi ilmselgelt sellest tripist väheks ja tema toimetas veel nädal aega hiljem ratta oma kodulinna Valka. Mõistagi ise vändates. 😀

IMG_3339Mairo väike  Viljandi – Valga ots 😉

TOITUMINE

On teada-tuntud tõde, et lisaks füüsilisele aktiivsusele tuleb tähelepanu pöörata ka toitumisele. Mitmekesine toit ja organismi vajadustega kooskõlas olev tasakaalustatud toitumine on hea enesetunde ja tugeva tervise aluseks. Meie otsustasime loobuda eksperimendi käigus täielikult maiustuste nagu šokolaad, kommid, küpsised, koogid, tordid, saiakesed, limonaad jne tarbimisest. Lubasime  endale küll puuvilju, kohupiima ja kaks korda kuu jooksul jäätist (sest suvel lausa peab sellega natuke patustama). Minule kui meeletule magusagurmaanile oli see katsumus omaette. Olen üks neist inimestest, kes tuppa sisenedes märkab esimese asjana laual olevat kommikaussi ja jääb seda siis aeg-ajalt igatseval pilgul kiikama (jah, tunnistan, et mul on probleem). Kaloreid me ei lugenud, kuid jälgisime kolme põhimõtet:

  1. Hommikusöök oli meie päeva kõige suurem ja süsivesikuterohkem eine. Sõime igal hommikul täisterahelvestest ja kaerakliidest tehtud putru, millele lisasime vabal valikul peale toormoosi, marju, puuvilju, mett või kaneeli. Hommikusöök on minu päeva lemmik toidukord ja armastusega valmistatud puder viib alati keele alla.
  2. Sõime vähemalt kolm korralikku toidukorda ning kaks vahepala päevas. Tihtipeale küpsetasime liha ja tegime sinna juurde maitsva salati. Seega ei olnud kartul, riis, pasta ja teised tärkliserikkad toidud meie menüü tihedad külalised. Kõrvale jõime vett või ilma suhkruta teed. Väike nipp: lisa taldrikule kõigepealt värske salat ja pane seda vähemalt pool taldrikut täis, nii jääb muudele toiduainetele vähem ruumi!
  3. Kuna inimene ei ole ratsionaalsuse tippkehastus ega bioloogiline masin, kelle peamine isikuomadus on tahtejõulisus, siis tuli ka meil ette isusid, tagasilööke ja nördimusi. Kuid kui tundsime, et meid vaevab tohutu magusaisu, siis püüdsime patustada pigem hommikul või päeval ning õhtuti haarata pigem juurvilja-puuvilja järele.

Me õppisime oma eksperimendist, et tervislik toitumine ja füüsiline aktiivsus on eelkõige otsus ning käivad käsikäes. Oskame nüüd paremini oma tundeid ja isusid kontrollida. Ühtlasi täheldasin, et mida vähem tarbida süsivesikuterohkeid toite, seda väiksemaks muutub magusaisu. Ega ilmaasjata ei võrrelda suhkrusõltuvust narkootikumidega. Ära lahenda söögiga eluprobleeme: kui oled väsinud, siis ära kiirusta sööma, vaid puhka; kui oled stressis, mine jalutama, kuula oma lemmikmuusikat  või tee teisi meelistegevusi ning õpi nautima liikumist enam kui söömist.

Loodame ka Austraalias oma sportikku ja tervislikku teekonda jätkata. Kuidas see meil õnnestub, selgub peagi, sest astume lennukile juba kahe nädala pärast! Kirjutamise-suhtlemiseni!

– Kaisa

One thought on “Meie sportlik suvi!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s