Surfers Paradise ja Gold Coast

Queenslandi pealinn Brisbane on Austraalia suuruselt kolmas linn rahvaarvuga 2,3 miljonit. Kohalikud on meile rääkinud, et kümme aastat tagasi nimetati Brisbane’i rahuliku miljöö ja võrdlemisi odavate hindade tõttu “uinuvaks linnaks.”  Viimane aastakümme on aga nendel samadel põhjustel meelitanud siia miljoneid inimesi ning muutnud linna elutempo suurlinnale kohaseks.

Brisbane’i ümbritsevad udusse mähkunud sinised mäed ning linn on kuulus oma maaliliste vaadete, kosutava kliima ja sõbraliku atmosfääri poolest. Mere ja kuldse rannaliiva nautlejate õnnetuseks ei paikne aga linn merekaldal ning selleks, et ennast ehtsasse merevette kasta, tuleb võtta ette automatk 60-80 km põhja või lõuna suunas. Just seda otsustasimegi koos Mairoga eelmisel nädalavahetusel teha.

Valisime oma sihtpunktiks äärmiselt tabava nimetusega Surfers Paradise’i (tõlk. Surfarite Paradiis). Ohh kuidas see koht alles vääris oma nime! Brisbane’is ringi sõites oleme märganud, et paljud teede ja kohtade nimetused kõlavad kuratlikult kutsuvalt – lisaks Surfers Paradise’ile võime näiteks tuua: Gold Coast (tõlk. Kuldne rannik); Sunshine Coast (tõlk. Päikesepaiste rannik) ning Pacific Mwy (Vaikse ookeani kiirtee). Veetsime selles lainelaudurite paradiisiks nimetatud kohas kaks päeva.

dscf0888

Pärast kohalejõudmist põrutasime otsejoones loomulikult randa, et esimest korda elus oma varbad Vaiksesse ookeani kasta. Lained olid meeletult suured, mistõttu võis ujumas käia ainult väga kitsal rannavalve poolt piiritletud rannaribal. Kui Mairo julges ennastunustavalt lainetes möllata, siis mina hoidsin turvaliselt kalda lähedale ja hoidsin tema käest kramplikult kinni, et laine mind endaga kaasa ei viiks. Vesi oli jahe, sest siin on alles varakevad, kuid enda märjakstegemise pärast ei pidanud muretsema, sest põlvekõrguses vees tegi kaldale uhtuv laine sinu eest selle töö hetkega ära.

dscf0892dscf0928dscf0948dscf0961dscf1056dscf1071dscf1080dscf1142dscf1155dscf1163dscf1033dscf1027dscf1210dscf1217

Võtsime reisi ette teadmisega, et proovime hakkama saada võimalikult minimaalsete kuludega. Pakkisime selleks kogu toidu kaasa ning saatsime tõeliste seljakotirändurite kombel öö esimest korda mööda autos. Kuna tegelikult on Austraalias mootorsõidukites magamine keelatud ning rahaliselt karistatav, siis otsisime enne põhkupugemist endale hoolega privaatset pesa. Jõudsime ühe rahvuspargi parklasse ennast juba sisse seada, kui nägime kõrvalseisva auto tagaistmel aknaklaasile nõjatuvat peanuppu ning ilmselt juba sügavas unes olevat neidu. Lisaks peatusid parklas mitu kahtlase olekuga karavani. Mõtlesime, et ju siis on tegemist liiga ilmselge backpackerite magalaga ning kärutasime pargist ruttu minema, sest pärast ulmelist autoostu (loe selle kohta lähemalt siit) me küll enam politseiga kokku puutuda ei soovi!

Pooletunnise otsimise järel leidsime endale hubase pesa ühe teise rahvuspargi kõrval, kõrgel-kõrgel mäe otsas ning sealt avanes Surfers Paradise’ile oivaline vaade. Öö möödus rahulikult ja suuremate viperdusteta. Une kvaliteet ei olnud võrreldav pehmes voodis magatud ööga, kuid ma arvan, et lühiajaliselt täitsa talutav. Kuna pargi ümbrus oli täis koaalade hoiatussilte, siis ärkasin öö jooksul mitu korda üles ning imetlesin autoaknast puude latvasid, lootes mõnda koaalat näha. Kahjuks olid nad peitusemängus hämmastavalt andekad. Oleme hiljem Brisbane’i kohalikelt kuulnud, et ka nemad on looduslikes tingimustes koaalasid kahjuks haruharva näinud.

dscf1436

Koaalade ja kängurude otsingutel olime ka järgmisel päeval kui võtsime ette teekonna Lamingtoni rahvusparki, mis on Queenslandis üks armastatumaid paiku. Kahesaja ruutkilomeetri suurusele metsaalale on rajatud enam kui 160 km matkaradasid, mis kulgevad läbi tiheda lähistroopilise vihmametsa. Matkasime ühtekokku 5-6 tundi ja tammusime nagu kogenud matkajad risti-põiki läbi terve mäekülje. Kohati tundus, et olime sattunud jalutama valele rajale, sest Mairo vedas mind läbi sellise metsiku troopilise rägastiku, kus oli tee peaaegu et täielikult kinni kasvanud ning ämblikuvõrkudes (prr – mu kõige hirmsam õudusunenägu). Jõledaid ämblikke me õnneks ei näinud, selle asemel tervitasid meid huvitavad linnuliigid, metsikud puud ja põõsad, muinasjutuline kärestik ning nauditavad vaated.

dscf1437dscf1246dscf1252dscf1294dscf1298dscf1323dscf1347dscf1360dscf1394dscf1402

Õhtusöögi ajaks, vahetult enne päikese loojumist jõudsime mäe tippu ning saime on kaasapakitud eine ära süüa miljoni dollari vaatega kohas. Seega kui nüüd panna kokku hea kaaslane, vaid 22 kulutatud dollarit, kergelt tulitavad jalad ning romantilise vaatega õhtusöök (külm ja natuke seisnud, kuid siiski söödav), siis võib öelda, et nädalavahetus tasus ennast täielikult ära ja lisas meie kogemuste pagasisse ühe meeldejääva peatüki juurde.

dscf1412Meie õhtusöögi koht Lamingtoni rahvuspargis
– Kaisa

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s