Ehtne Austraalia kogemus: nädal idüllilist pereelu

Kirjutasime viimases postituses oma seiklustest Gold Coastil. Me ei maininud aga tookord ühte vahvat seika, mis meiega Lamingtoni rahvuspargis juhtus ning mis terve nädala jagu elamusi ja tasuta majutuse kinkis. Mis ja kuidas kõik juhtus, kohe järgnevalt…

Pärast Lamingtoni rahvuspargi ilu ahmimist ja kehakinnitamist tekkis meil idee see kaunis hetk pildile jäädvustada. Pöördusime lähedal oleva pereisa poole, kes oma naise ja kolme lapsega mäe tipus samuti vaadet imetles. Nagu austraallastel ikka kombeks, kõlas vastuseks “Sure, no worries” (tõlk. “Muidugi, pole probleemi”) ja nii saimegi endast paar uhket klõpsu juurde. Tegelikult mitte ainult klõpsu, vaid ka mitu head tuttavat, sest pärast lühikest fotosessiooni avanes meil võimalus nendega paar sõna juttu vahetada. Selgitasime pereisa Nathanile, ema Lindale ja lastele Macyle, Elliottile ja Lucasele, et oleme pärit Eestist ning tulime Austraaliasse maailma avastama ja argielu rutiinile vaheldust otsima. Meie üllatuseks ütlesid nad, et nemadki on meie kallist kodumaad väisanud. Nii palju kui me austraallastega Eesti jututeemaks võtnud oleme, siis enamik küsivad, kes või mis imeloom see on ning mõned nutikamad aimavad, et asume Euroopas. Eestit külastanud austraallasi polnud me veel siiani kohanud.

Nathan ja Linda rääkisid, et olid nooruspõlves oma 20ndate alguses samuti seljakotirändurid. Kaheksi on nad läbi käinud terve Euroopa, Aasia ja Ameerika ning elanud ja töötanud Kreekas ja Kanadas. Kiitsid väga meie ajaloolist Tallinna vanalinna. Kuna nad ise oma rännakutel ööbisid tihti lahkete välismaalaste katuse all, pakkusid nad meilegi, et võime nende kodus mõnda aega peatuda. Olime sõnatud, sest ei osanud sellist külalislahkust võhivõõrastelt oodata. Sellist pakkumist ei tule iga päev: tasuta majutus + võimalus elada ühe ehtsa Austraalia pere juures.  Otsustasime nende ootamatu küllakutse pikemalt mõtlemata vastu võtta.

dscf1603Perepilt; vasakult ülemises reas: Nathan, Linda, mina, koer Jenny ja Mairo; alumises reas  Elliott, Lucas ja Macy. 
dscf1596Koolivormides tublid koolilapsed. Vasakult: Elliott (8-aastane), Lucas (10-aastane) ja Macy (6-aastane).

Nende kodu asub Brisbane’ist põhjas Nundahi nimelises linnaosas. Meid ootas imeilus ja modernne kahekorruseline elumaja koos basseini, isikliku minijõusaali ning kõigi mugavustega, mida võid ühele ideaalsele elumajale omistada. Ka nende pere näis meile olevat ideaalilähedane; rohkem kui 20-aastat koos olnud abielupaar, õnnelik pereelu, hästi kasvatatud kolm last, armas koer, uhke maja ja pilkupüüdvad autod. Nathan töötab finantsnõustajana ja Linda  poole kohaga hooldajana. Imetlesime Mairoga nende laste kasvatamise oskust – pisikesed küsisid vanematelt alati luba (näiteks kas tohin seda või toda süüa, kuskile ronida või sõpradega välja minna), kuulasid sõna ning ema ja isa suutsid alati leida perfektse balansi keelamise ja lubamise vahel. Tüli tekkimisel suutsid vanemad jääda rahulikuks ja probleemsetest olukordadest väljuti enamjaolt sõbralikult. Tõeliselt imetlusväärne ja inspireeriv oli seda kõrvalt näha!

dscf1557
Elutuba ja köök, taustal Mairo ja ees koer Jenny.
dscf1570
Maja oli jaotatud kaheks, ühel pool laste elutuba (see ruum, kust punane diivan paistab) ja laste toad, teisel pool vanemate suur elutuba köögiga ja vanemate magamistuba. Kahe osa vahel jooksis koridor ja klaasustega veranda, kus sai ka grillida. 
dscf1572
Ülimalt sõbralik perekoer Jenny.
dscf1559
Koridor ja selle lõpus välisuks. 
dscf1555Elutuba ja bassein.
IMG_3758.jpg
Basseinimõnusid nautimas. 
dscf1581
Mairo oma väikese sõbraga.

Seal oldud viie päeva jooksul saime näha ehtsat austraallaste grillpidu. Sinna juurde kuulusid mõistagi grill, parimad sõbrad, kodune veiseliha hamburger, õlu ja rugby finaali vaatamine. Kohale tuli veidi alla kahekümne inimese. Austraallaste jaoks on sport väga oluline ning eriti hoitakse silma peal jalgpallil (ing.k. football ehk jalgpall mitte meie mõistes, vaid see Ameerika variant), kriketil (ing.k. cricket) ja rugby-l (ing.k. rugby). Võhikute jaoks on omaette kunst eristada jalgpalli rugbist, sest pealtvaadates näevad need ühtemoodi vägivaldsed välja. Nii avanes meilgi võimalus rahvusliku rugby liiga (NRL-i) finaal koos külastega ära vaadata. Mõõtu asusid võtma Sydney ja Melbourne’i võistkonnad. Meie elasime pelgalt nende sini-must-valge vormirüü pärast kaasa Sydneyle. Tuleb tunnistada, et kuigi me polnud tulihingelised fännid, siis kokkuvõttes oli mängu üpris huvitav jälgida ja saame aru, miks see kohalikke niivõrd paelub. Eks see on nii iga spordiga, kui pikka aega jälgid ja tekivad oma lemmikud, siis on ka mängu vaatamisest tekkiv adrenaliin kerge tulema.

Veel käisime Linda ja tütre Macyga pühapäeva varahommikul kohalikul ökoturul. Maitsesime esimest korda elus Kombuchat ehk teeseenejooki (meeldivalt hapukas ja äärmiselt tervislik, huvilised saavad selle joogi kohta rohkem lugeda siit), Austraalia kohalikke värskeid lihapirukaid ning väidetavalt maailma meistrivõistlustel esimese kohaga pärjatud tumedat šokolaadi (mmm, oli tõesti hea). Pereema rääkis, et tema käib lisaks pühapäevastele tururetkedele vaid korra iga kahe nädala tagant poes toidukraami varumas. Oleme pärast seda nüüd Mairoga püüdnud ka umbes 4-5 päeva toidu ette osta. Päris hea variant neile, kes iga päev peale tööd poodi rutata ei viitsi.

dscf1449dscf1452
Padjanägudega turulised.

Ühel vihmasel vabal päeval külastasime terve perega Mt Coot-tha Summit Lookout’i, kust avanes ilus, ent tol päeval udune vaade Brisbane’ile ning jalutasime Brisbane’i botaanikaaias. Viimane ei olnud küll pärast samade puude ja taimede metsikus looduses nägemist nii põnev, aga hea kogemus siiski.

 dscf1476dscf1482Mt Coot-tha Summit Lookout
dscf1508dscf1461dscf1532Taimedest veel ägedam oli vaadata botaanikaaias ringi siblivaid veedraakoneid (ing.k. water dragon) ja lendavaid papagoisid.

Lahkusime Nathani, Linda ja laste juurest viie päeva pärast hea tundega. Jätsime neile suveniiriks Kalevi šokolaadi (sõime seda grillipeol ka ja kõik tohutult kiitsid!), Vana Tallinna ja vürtsikuse lisamiseks Põltsamaa kange sinepi. Nad ütlesid, et meil on nüüd Austraalias olemas koht, kuhu oleme alati oodatud.

– Kaisa

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s