Esimeseks töökohaks surnuaed

Heya! Lasen Kaisa sulepea puhkusele mõneks ajaks ja räägin ise lähemalt oma töö kogemustest Austraalias, kui kiiresti ma töö leidsin ning kuidas sattusin tööle surnuaeda.

Panime Eestis kirja ilustatud ja kogemuste rohked resumed,  milles ei olnud tagasihoidlikud. Väike kirjeldus – kes, kus ja mis, moosijutt kui motiveeritud ja innustatud oled antud ametikohast ja lõppu kindlasti mõned pildid endastEnne Austraaliasse tulekut  vaatasime valmis farmitöö, kuhu kandideerisime juba kodumaal. Esimene töövestlus toimus Eestis, Skype vahendusel. Töö algusajaks oli algselt septembri lõpp ja töökohaks viljafarm. Suurte vihmasadude tõttu ei ole meil olnud võimalik veel farmipäevi tegema minna. Viimane lubadus, millal töö algab on novembri alguses. Kuna aega on palju kulnud peale lennukist maha astumist, siis otsisin kohapeal midagi ajutist. Nädalakese kohanenud, sain oma  esimene tööpakkumise läbi FB kommuuni Eestlased Brisbanes, Eestlased Cold Cosastil, Eestlased Queenslandis. 

Pole vist raske arvata, et valikuks langes ehitustöö. Ametipositsooniks oli renditööline, mis tähendas, et olin parjasti seal objektil, kus kõige rohkem oli vaja abikäsi. Ehitusel töödates peab sul olema turvajalanõud ja white card ehk tööohutuskaart, mida on võimalik internetis videosid vaadates ja küsimustele vastates saada. Kõige odavam variant oli 35 AUD. Huvitav on see, et tööriietele, turvajalanõudele ja tööriistadele kulutatud raha on võimalik kord aastas maksutagastusega tagasi saada.

Esimeseks objektiks oli Mount Gravatti kalmistu, kus tööks oli betoonist aluspindade valamine, kuhu peale tulevad hiljem hauakivid. Töö iseenesest polnud kontimurdev, tööetapid olid lihtsad ja korduvad. Töökaaslasteks vanemates eluaastates 3 austraalast ja 2 nooremapoolsemat Eesti juurtega abikätt.

Teiseks objekiks, kuhu mind saadeti oli firma omaniku enda objekt-projekt, kus renoveeriti kahekordne vana maja uueks. Põhimõtteliselt vana vundament jäi ainult samaks, ülejäänud kõik tuli uus. Koht oli ideaalne, sest maja asus kõgendikul ja all orus voolas Brisbane jõgi, kus oli olemas enda privaatne purre. Nii mõnigi naaber omas pisikest mootorpaati. Asukoht oli südalinnast ca 10 km kaugusel. Üks kiiremaid variante transpordi osas oli just paadiga linnasõit. Omanik tõdes, et eliitrajoonis on kahekordne elumaja basseiniga ning suure tagaaiaga, mis ulatub jõe äärde välja, väärt mitu miljonit dollarit.

img_3784

img_3927

img_3718

Kinnikasvanud taimestiku asmele tuleb lai trepp koos terassiga, mis viib alla jõe äärde.

Mind pandi proovile ja saadeti džungi taolist võsa maha võtma. Pind oli väga järsk ja võsa üles tassimine üks paras väljakutse. Eriti ärevaks muutusin siis kui kohalikud töölised rääkisid, et kui nad vana katust maha võtsid, siis soojustusvilla vahel oli parjasti talveund maganud 2.5 m püüton, mida hiljem tellitud maopüüdja kinni püüdis. Seda kuuldes hoidsin silmad 360 kraadi ümber enda lahti ja olin iga väiksema krõbina peale valvas. Ma ei olnud üksi seal töötades, ümber ringi toimetasid vesidraakonid. Tegemist on väga ohutu loomakesega, kes inimest nähes ise eemale hoiab.

img_3724

img_3715

img_3934

Enne ja kolme päeva pärast.

Kui sain tõestatud, et ma ei karda tööd teha, siis anti mulle võimalus maja kallal nokitseda. Edasi läks juba lõbusamalt ja sai valmistatud puidust seinakarkasse.

img_3923

img_3949

Maja põnevaim osa oli basseini juurdeehitus. Kahjuks jäi minu aeg sellel objektil lühikeseks ja seetõttu ei saanud ma protsessi lõpuni jälgida.

img_3797 img_3799 img_3800 img_3801

Mul oli hea tööklapp kolleegide ja kohalike ehitusspetside Matti ja Ianiga. Matt on 27-aastane, sõbralik ja vaimukas, isa ehitusfirma mantlipärija, samuti ka ehitatava maja kaasosanik. Ta hakkas peale keskkooli juba isa firmas tööle ja hetkel lõpetab ülikooli. Temast saab ehitusinsener. Terve perekond oli projekti kaasatud – Matti ema ja majaomaniku abikaasa oli samal objektil sisearhitekt.

Ian on 33-aastane pereisa, kes on minu arvates tõsine töönarkomaan. Ta ise vaidleb sellele muidugi vastu. Ta on heast energiast pulbitsev ja väga abivalmis, alati teistest 30 minutit varem tööl ja lahkub tööpäeva lõpus viimasena. Tööle sõidab ta maasturiga, mille taha on kinnitatud kaks tonni kaaluv topelttelgedega isiklikke tööriistu ääreni täis haagis.

Kui ma teisel nädalal nõu küsisin, kus oleks mõitslik autol õlivahetus teha, paistis Iani abivalmidus ja piiritu lahkus kohe silma. Ta ütles, et ma ei raiskaks aega ja raha ning lubas sealsamas ehitusplatsil õlivahetuse ise ära teha. Kuna ta ise selle välja pakkus, ei saanud ma keelduda. Nii juhtuski, ostsin õli ja õlifiltri, mis maksis kokku 51 AUD-d  (35 eurot) ja teostasime õlivahetuse ehitusplatsil künka peal. Senikaua kuni mina läksin auto pagasiruumist õli tooma, oli tema juba auto all… Nii saigi 30 minuti jooksul käepäraste vahenditega õli vahetatud. Uurisin, et tavalises auto remonditöökojas maksab õlivahetus koos kõige vajaminevaga 100-150 AUD-d (69-104 eurot). Viimasel tööpäeval otsustasin headele kolleegidele kulleriga pizzat tellida. Pildil on rahulolev firmaomaniku poeg Matt, kes ütles selle peale…

“You Bloody Ripper!”

IMG_3948.JPG

Matti sõnavara oli noortepärane ja ta kasutas tihti slängi.  Tema igapäevasesse kasutusse kuuluv “you bloody ripper” tähendab tõlkes “kuradima äge”.

Kokkuvõte ehitusel töötatud ajast:

Töötasin kokku kahel erineval obektil 6 nädalat ja kolm päeva. Töötunde tuli kokku 266,5 h. Tööpäevad kestsid esmaspäevast reedeni, nädalavahetused olid vabad. Algasid 6:30 ja kestsid 14:30-ni ehk 8h, vahest tuli ette ka pikemaid päevi kui kaheksa tundi. Lõuna kestis 30 min, toidu võtsin kodunt kaasa. Kõige tähtsam osa , et kui palju tunnis maksti? Ametlikult ehitusel töödades on miinimumpalk 18 AUD (12,45 eurot), minu tunnihindeks oli 21,08 AUD (14,58 eurot).  See on kohalike mõistes väga madal tunnihinne, aga seljakotirändurile päris okei. Tavaliselt üldehitustööline saab alates 25 AUD (17,29 eurot) ja kõrgemale, vastavalt mis taseme paberid ja kogemus tal on. Kuna ise pole elukutseline ehitaja, siis jäin rahule ja õppisin nii mõndagi uut. Hetkel on selleks korraks ehitustööd läbi ja ootame farmipäevi, mis peaksid juba sellel nädalal algama!

– Mairo

 

One thought on “Esimeseks töökohaks surnuaed

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s