Griffith – linn, kus võid kõikjal kohata eestlasi

Palju õnne Eesti! Nagu postituse pealkiri ütleb, tuleb tänasele vabariigi aastapäevale kohaselt juttu eestlastest. Räägime ühest hirmsast õuduste ööst backpackersis ning oma elukoha otsingutest Griffithis. Griffith on nagu pisike Eesti linn Austraalias, sest tundub, et austraallaste kõrval on siin teiseks enimkohatavaks rahvuseks eestlane.

Itaallaste poolt asustatud Griffithis elab umbes 20 000 inimest ja oma suuruse ja võimaluste poolest meenutab ta meile mõnda Eesti väikelinna – mulle Viljandit (kuna olen sealt pärit) ja Mairo on öelnud, et oma ühesuunaliste tänavate tõttu on see väga sarnane Võrule. Siin on armas kesklinna osa, paar kaubanduskeskust, oma kino, bowling ja paar jõusaali. Leiab parajalt palju meelelahutust, kuid samas ei ole võimalik raha kulutamisega aru kaotada.

img_4559

Läksime ühel nädalavahetusel matkama Griffithist poole sõidutunni kaugusel olevasse Cocoparra rahvusparki ja tuletasime kivide vahel turnides lapsepõlve meelde. 🙂img_4549img_4541img_4566

Kuna Griffithi ümbruses tegutseb ligi 20 erinevat veinitehast, siis oli arvata, et viinamarja hooaja alguses täitub linn paksult erinevatest Austraalia otsadest kokku tulnud seljakotiränduritega. Olles siin linnakeses nüüd mõnda aega elanud, võime kinnitada, et  meie aimdus ei olnudki petlik. Griffithis kohtab praegu tõesti igal sammul seljakotirändureid ning meile näib, et kõige rohkem just eestlasi. Eesti keelt kuuleb ja eestlasi näeb igal pool – linnatänaval, poes ja jõusaalis. Seljakotirändurite paljusus tähendas meie jaoks omakorda seda, et konkurents elamispindadele on suur ning endale tuleb kiiresti hea elamine leida.

Ööbisime vahetult enna Casella tööintervjuud ühe öö Griffithis backpackersis. Backpackers on spetsiaalselt seljakotiränduritele rajatud motell. Ühes kompleksis on tavaliselt kahe-kolme nariga magamistuba, köök, elutuba ja vannituba. Kõige õudsam ööbimiskogemus meie elus. Päriselt! Me ei ole kumbki Mairoga veel nii räpases kohas oma ööd veetnud. Ühe nädala eest küsiti seljakotiränduritelt 160 AUD-d (115 eurot), mis on päris krõbe hind. Meile kahepeale oleks see lõbu läinud maksma 320 AUD-d (230 eurot) nädalas. Eelistaksin sellele backpackersile iga kell autos magamist.

Kuna püüdsime vältida seda, et peame järgnevad kuud oma elust sellises õudsas kohas veetma, püüdsime leida mõne muu lahenduse. Appi tuli nagu ikka, võimas sotsiaalmeedia. Postitasime Facebooki kuulutuse, et otsime elukohta veinihooajaks kahte gruppi: Eestlased Griffithis ning kohalikele mõeldud GRIFFITH BUY AND SWAP AND SELL…. nimelisse Facebooki foorumisse. Eestlaste grupist ei tulnud minu üleskutse peale mitte ühtegi pakkumist. Kohalike grupist potsatas minu postkasti tervelt kaheksa erinevat võimalust.

Meie väljavalituks ostus elumaja Griffithis. Tore 70ndates eluaastates vanapaar pakub meile rendiks ühte tuba oma kodust. Nad soovivad meilt nädalas kahepeale 200 AUD-d (144 eurot). Nende kodu ei ole päris selline nagu võid leida mõnest uhkest sisutusajakirjast, kuid meie jaoks piisav ja kodune. Meie ja vanapaariga koos elavad siin veel nende 40ndates eluaastates poeg, kaks koera ja kanad. Oleme Mairoga suured munasöödikud ja seetõttu on tasuta munad lausa taevane õnnistus. Meie aias on ka mõnus väike bassein, kus vahepeal sulistame ja mille ääres päikest võtame.

img_4638

img_4640

Meie elukoht Griffithis.

 

img_4644

Basseini ääres mõnulemas.

img_4645

Koduloomad. 

 

Kõik on siiani hästi läinud kui välja arvata, et kahjuks juhtus nende peres paar nädalat tagasi äärmiselt kohutav ja traagiline sündmus. Paarikesel on kolm täiskasvanud poega ning üks neist otsustas veebruari alguses ise oma elu lõpetada. Teame nii palju, et ta poos ennast pärast abikaasaga tülli minekut ülesse. Kõige kurvem juhtumi juures on see, et neil on kaks väga armsat ja pisikest last, 3-aastane poiss ja 5-aastane tüdrukutirts, kes jäid nüüd isata. Kohtusime nende perega ühe korra ka enne seda kohutavat sündmust ning neil tundus kõik nii hästi olevat. Mees tundus täiesti normaalne ja elujõus inimene. Uskumatu, kui petlik võib välispilt tegelikult olla ja mis selle inimese hinges tegelikult toimus.

Lõpetasin oma postituse nüüd küll kurva noodiga, kuid positiivse poole pealt tundub, et kuigi neil on praegu väga raske aeg, siis on meeleolu ja tunne juba palju parem kui nädal tagasi. Me ei oska Mairoga neile muud moodi toeks olla kui lihtsalt väljendada kaastunnet. Loodame, et aeg parandab kõik haavad.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s