Miks ja kus teha Austraalias tõstukilube?

Austraaliasse tulles oli meeles, et kui tahad kergemat ja mõnusamat tööd leida, siis tõskukilubade (ing.k. forklift licence) tegemine on hea lahendus. Nii käisingi aasta alguses Sydneys kursustel. Valisin soodsaima turul oleva tõstukilubade koolituse. Kas alati on odavam kursus parim valik või pigem mitte? Kohe räägin, kuidas ja mida lubade saamiseks pidin läbi tegema…

Leidsin tõstukikursuse vana hea Google’i abil. Kuna ma alustasin otsinguid eelmisel aasta detsembris, siis oli allahinnatud kursuseid palju. Silm jäi peale ühele heale diilile, kus oli lubatud kolme-etapiline koolitus. Hinnaks oli 239 AUD-d ehk 170 eurot. Hind sobis ja kuupäevad klappisid, mistõttu sai koolitus ostetud. Mida see hind sisaldas?

  • teooria kursus internetis
  • praktline osa
  • kirjalik ja suuline eksam

Teooria kursusel pidi kodus internetist videosid vaatama ja materjale lugema ning hiljem õpitud teadmisi demonstreerima, vastates 80-le küsimusele, mis olid valikvastustega. Videote vaatamine võttis aega kaks tundi ja küsimusele vastamine umbes sama kaua, kuna 80 küsimust pidi nii vastama, et ühtegi viga sisse ei tekiks. Kui tekkis viga, alustasid otsast peale.

Lõputu tõestamine

Praktilise osa toimumise kuupäeva sai endale ise valida. Minu kursusel oli meid kokku seitse: kuus meest ja üks naine. Pidin kohe alguses 100 punkti väärtuses tõestama, et elan New South Wales’is. Kodulehel oli pikk nimistu dokumentidest, mida nemad aksepteerivad. Pass andis näiteks 70 punkti. Paraku sellega minu tõestusmaterjal piirduski, kuna elasime ja töötasime Kaisaga Austraaliasse tulles Queenslandis ja kõigis dokumentides oli meie elukohaks märgitud Brisbane. Koolituse läbiviijaga sai jõutud kompromissile, et eksami ajaks on mul kõik paberid korras. Niisiis sain koolitusest ikkagi osa võtta.

Praktiline osa jätkus teadmiste kontrolliga. Pidin vastama kirjalikult 25-le küsimusele tõestuseks, et olen internetikursuse ise ära teinud. Seekord ei olnud valikvariante ette antud ning küsimustele pidi vastama peast. Peale testi selgus, et ühel mehel ei olnud asjad päris selged ja ta saadeti koju. Loomulikult pidi iga uue katse eest 100 AUD-d juurde maksma.

Läbisime kuuekesi edukalt testi ja meid ootas pärast lõunat tõskukiga harjutamine. Selgeks pidime saama kolmele erinevale tasandile kaubaaluste mahapaneku ja riiulisse tõstmise ning kaubaga edas- ja tagurpidi slaalomi sõitmise. Kõigile anti proovida 5-6 korda ning selle põhjal otsustati, kas oled piisavalt pädev või mitte. Üks vanem härrasmees, kes polnud varem tõstukiga sõitnud saadeti koju, kuna ta sõiduvõtted olid ebakindlad. Ülejäänud viie sõitja katsega jäi koolitaja rahule ja edasi pidime juba registreerima eksamile.

Eksam koosnes kirjalikust osast, kus oli 60 küsimust ning millele pidi vastama vabas vormis (ehk ei olnud valikvastuseid) ja kus võis viis viga sees olla ning praktilisest osast, kus pidi enne sõitmist nimetama juurde tõstukiga töötamisega ohte ja tõstuki osi.

Järgmiseks nädalaks oli mul vaja paberimajandus korda saada. Dokumentide nimistust tundus kõige mõistlikum ja lihtsam sebida endale New South Walesi aadressiga pangadokumendid ja autokindlustus. Avasin selleks uues pangas arve ja tellisin kontoväljavõtte, kus pidi näha olema vähemalt üks pangatehing. Autokindlustustuse dokumendi saamiseks muutsin internetis meie aadressi ja palusin dokumendid uuesti e-mailile saata. Eksami ajaks sai kõik dokumendid korda ja eksam sooritatud.

Edasi pidin postimajja minema ja andma sisse avalduse ning maksama 70 dollarit ehk 50 eurot riigilõivu. Paari nädala pärast tuli postkasti tõsukijuhiluba. Kokku läks minul tõstukilubade tegemine maksma seega 309 AUD-d ehk 221 eurot.

IMG_4999

Forklift ehk tõstuk.

Miks valiksin ise teinekord kallima kursuse

Kokkuvõtteks võib öelda, et alati ei tasu kõige odavamat koolitajat valida, kuna kui teed siin-seal mõne üksiku vea ja midagi esimese korraga kohe välja ei tule, siis saadetakse Sind väga kergekäeliselt koju. Selle arvelt nad teenivadki. Kallimate kuruste puhul olen kuulnud, kuidas kursusel osalejaid aidatakse ja kuidas kõik saavad load ilusti kohe kätte. Maksad küll rohkem, aga ei pea mitu korda eraldi käima ja ka õppimisprotsess on tunduvalt lihtsam.

Kindlasti tuleb enne tõstukilubade tegemist mõelda, kus linnas oleks tõstukilube kõige mõistlikum teha ning paberimajandus valmis organiseerida. Palju kergem on taodelda tõstukijuhiluba seal osariigis, kus Sa alaliselt elad ja kuhu oled oma dokumendid registreerinud.

Tõstukiload annavad Sulle Austraalia tööturul suure eelise. Soovitan kõigil Austraaliasse tulejatel ning eriti meestel see kadalipp ette võtta. Järjest enam on näha, kuidas ka paljudel naistel on need load tagataskus olemas. Töötan hetkel Casella veinitootmisfarmis tõstuki peal ja load on ennast täielikult ära tasunud, kuna saan vähema vaevaga ja hulga mõnusamalt tööpäeva mööda saata.

IMG_5007

–  Mairo

3 thoughts on “Miks ja kus teha Austraalias tõstukilube?

    • Kaisa ja Mairo ütles:

      Tere!

      Kahjuks Eesti tõstukijuhiload Austraalias ei kehti (isegi mitte tõlgituna). Seega tuleks siin kursus uuesti läbida.
      Sinul on eelis selles osas, et oskad juba tõstukiga sõita ning võid valida edasijõudnute kursuse, mis on lühem ja soodsam. Samas kõik tõstukijuhilubade koolitajad ei pruugi seda varianti võimaldada, kuid tasub kodulehelt uurida või pakkumist küsida.

      Kõike head!
      Mairo

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s