Mida ma Austraalias veedetud esimese aasta jooksul õppisin? (Vol2)

Postituse teises osas toon välja mõtteterad, mis teiselpool maakera elades tekkisid ning tähelepanekud, mida oleks eestlastel austraallastelt õppida.

1. Eestlased võiks rohkem naeratada ja teineteist märgata.

Kas tuleb tuttav ette: näed kaugelt lähenevat sõpra, kellega rääkisid viimati põhikoolis ning kelle tegemistel oled vahepealsetel aastatatel sotsiaalmeedias silma peal hoidnud ning ilusamatele selfie’dele mõne laigi visanud. Ometi otsustad sekundi murdosa vältel teeselda ning tuttavast külma pokkerinäoga mööda jalutada, et jumal hoidku teda tervitama või veel hullem, temaga jutustama ei peaks. Kuigi seda on piinlik tunnistada, siis usun, et meil kõigil on elu jooksul vähemalt paar korda kirjeldatud situatsioon ette tulnud.

Austraallased seevastu armastavad rääkida. Nad mitte ainult ei tervita Sind, vaid soovivad teada, kuidas Sul tänane päev möödus ning uurivad põhjalikult Su tegemiste kohta. On seltskond inimesi, kelle arvates on need ainult viisakusväljendid ja austraallasi tegelikult ei huvita Sinu käekäik. Samas eelistan isiklikult iga kell õpitud viisakust külmale eestlaslikule suhtumisele.

Õppisin Austraalias viibides, et tegelikult ei ole nii raske oma mugavustsoonist välja astuda, inimestele naeratada ja neid rõõmsalt tervitada. Eesti muutuks hetkega kohe palju paremaks ja meeldivamaks kohaks, kui me austraallaste kombel rohkem naerataks ja teineteist märkaks. Tee Sina sellega algust!

IMG_5879

Naerata!

2. Eesti on niiiiiii väike!

Austraalia on tohutult suur! Pindalalt suurem kui kogu Euroopa kokku. Seega omandavad vahemaad hoopis teise tähenduse. Näiteks sõitsime Casella veinitehasesse tööintervjuule 1250 km, mis tähendab umbes 14 tundi autosõitu. Pärast intervjuud veeresime “lõbusalt” sama teed mööda tagasi. Väiksemates kohtades elades oli täiesti normaalne teha nädalavahetustel 3-5 tunniseid retkesid teistesse linnadesse lihtsalt selleks, et vaheldust otsida või kinno ja ostlema minna.

Austraalia kõige läänepoolsemast punktist itta on rohkem kui 4000 km. Eesti maksimaalne ulatus on enam kui kümme korda väiksem: edela–kirde sihis Sõrve sääre otsast (Vesitükimaast) on Narvani 393 km.

Kui enne Austraalias elamist tundus Tallinnast Valka sõitmine äärmiselt vaevaline ja tüütult pikk protsess, siis nüüd näib see teekond kibekiire. Eesti on pisike, kõik on mõnusalt käe ja jala juures ning seetõttu on tobe nuriseda paaritunnise autosõidu üle.
Austraalias elamine õpetas mind hindama Eesti väiksust. “Depressiivsed Eesti väikelinnad” ei ole minu arvates kaugeltki mitte depressiivsed, vaid pigem armsad, südamelähedased ja kodused.

aus_europe

Austraalia on suur. Väga suur!

3. Maailmas on veel palju kohti, mida avastada ning kogemusi, mida saada.

Püha Augustinus kirjutas kunagi tabavalt, et ”maailm on raamat ja need kes ei rända, loevad sellest vaid ühe lehekülje.” Mida rohkem ma reisin, seda enam saan aru, kui palju on veel näha ja avastada. Õppisin aastaga Austraalias rohkem kui Eestis mitme aasta peale kokku.

Poolteist kuud tagasi Eestisse saabudes nägin, et koduriigis on kõik laias laastus samaks jäänud – kui välja arvata mõned uued ehitised ja üksikud muudatused lähedaste elus. Aga minu enda sees on nii palju vahepeal juhtunud. Mu silmaring on laienenud, mõistan paremini, kes ma olen ning millised on mu tugevad ja nõrgad küljed ning mul on visioon, kuhu elus jõuda tahan.

Kuna maailmal on meile nii palju pakkuda, ei taha ma elada 90 aastat täpselt samamoodi ja nimetada seda elamisväärseks eluks. Jah, kindlasti saabub hetk, mil otsustame Mairoga jääda paikseks, luua pere ja ehitada üles karjäär, kuid kõigel on oma aeg ja tunnen, et praegu on täpselt õige periood reisimiseks; maailma, iseenda ja teineteise tundma õppimiseks ning mälestustelaeka eriliste meenutustega täitmiseks.

IMG_5333

Tule maailma avastama!

4. Tuleb leida õnn praeguses hetkes ja tänastes tingimustes.

Eestis ihkasin saavutada vabadust, kuid Austraalias hakkasin tahtma rutiini; kodumaal ootasin kuumi suveilmu ja teiselpool maakera lootsin, et temperatuur võiks olla vähemalt paar kraadi külmem; Eestis unistasin välismaal elamisest, ent Austraalias hakkasin kodu igatsema… Võiksin seda nimekirja veel pikalt jätkata.

Inimesed usuvad sinisilmselt, et mujal on muru rohelisem. Nad arvavad, et vot küll ma olen siis alles õnnelik, kui saavutan selle konkreetse eesmärgi, võtan kaalust alla või saan ametikõrgendust. Tegelikkuses ei ole see nii. Pahatihti ei saa inimesed arugi kui nad on oma suure unistuse ellu viinud. Nad võtavad saavutatut iseenesest mõistetavana ega oska peatuda ja selle üle rõõmu tunda.

Aasta Austraalias õpetas mind väärtustama hetkeolukorda. Ükskõik, mis Su elus parasjagu on või kus Sa oled, peatu hetkeks ja mõtle. Kõigil on asju, mille üle tänulik ja uhke olla. Mina sain aru kui paganama õnnelik inimene ma tegelikult olen ja kuidas mul elus vedanud on. Tuleb osata leida õnne enda sees ja tänastes tingimustes, muidu Sa jäädki seda igatsetud õnne alati otsima.

SE1_5406

– Kaisa

3 thoughts on “Mida ma Austraalias veedetud esimese aasta jooksul õppisin? (Vol2)

  1. indigohelene ütles:

    Tervitused Austraaliamaal resideeruvalt eestlaselt!

    Sattusin Su blogi lugema veiniistanduste kohta infot otsides ja nüüd jõudsin omadega aastakokkuvõtete juurde 😀
    No mitteeee kuidagiii ei saa mainimata jätta, et minu ja mu kaasa mõtted on sinu/teie omadega üks-ühele:D Eesti on eriliselt armas, suhe on kõrgamal tasandil proovile pandud ja kuumus tapab.

    Kusjuures käisime ka (Eesti) suvel kodus ja ma rakendasin Aussis kombeks oleva võõraste tervitamise edukalt Eesti rabas jm kohtades, kus oli piisavalt väike või suur hulk rahvast, kellele tere jõuab öelda.
    Tulemus- ei vahita sind midagi lolli näoga, rõõmsalt naeratatakse ja teretatakse vastu! Nii et- kui soovime muutusi, tuleb alustada iseendast!

    Edu ja lahedaid kogemusi 😉
    Helene

    Meeldib

    • Kaisa ja Mairo ütles:

      Tere Helene!

      Nii vahva kommentaar, aitäh Sulle!
      Samuti on tore lugeda Sinu eksperimendist. Rõõm kuulda, et eestlased nii tuimad pole ning suudavad heatahtlikule terele samaga vastata. Andsid idee Eestisse tagasi minnes seda järgi proovida! 🙂

      Päikest ning kõike head vastu!
      Kaisa

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s