Laura Raba: seikleja, kes rändas pärast gümnaasiumi lõppu ihuüksi maailma avastama

Laura Raba (22) ei peljanud kõigest 18-aastasena jätta kõik, mis oli talle harjumuspärane ja tuttav ning riskida ja astuda vastu põnevale väljakutsele minna  Indiasse elama.  Alates sellest hetkest on temas peituv kirg uue ja avastamata vastu aina kasvanud ning pean-sinna-kindlalt-reisima riikide list täienenud. Laura on oma rännakutel saanud lugematuid unustamatuid kogemusi, õppinud lähemalt tundma kontrastset Indiat ja eksootilist Taid ning pannud ennast karjäärialaselt proovile Austraalias. 

IMG_4724

Tere Laura! Mõtle palun viimasele neljale aastale. Kus Sa elanud ja rännanud oled ning milliseid ameteid pidanud? 

Olen elanud pikemat aega Indias, Tais ja Austraalias… mõnda aega ka Eestis. Üksinda olen nende aastate jooksul seigelnud veel Egiptuses, Omaanis, Malaisias, Filipiinidel, Singapuris, Fidži saartel, Uus-Meremaal ja Jaapanis. Olen töötanud päris mitmes peres lapsehoidjana, vahepeal õppisin ka ülikoolis ning nüüd viimane aasta olen teinud tööd ühele Austraalia firmale, kus olen aidanud kaasa alates toote valmistamisest kuni turundamiseni.

Kuivõrd on Sinu reisid ja tegevused hoolika planeerimise tulemus või pead ennast pigem vooluga kaasa minejaks?

Mulle meeldib planeerida, kuid aeg on näidanud, et ma võin küll plaane teha, aga kõik võib minna ikkagi hoopis ristivastupidi. Pigem võtan seda teemat stressivabalt ning lähen vooluga kaasa. Võin öelda, et näiteks Indiasse kolimist ma ei osanud isegi unes ette näha ning sain sellest teada vaid kaks nädalat ette. Samas alati enne uude sihtkohta reisimist teen päris korraliku eeltöö, et kohale jõudes väga suuri üllatusi ei tekiks.

Milline külastatud paikadest on olnud Sulle kõige südamelähedasem? 

Tai! See on koht, mida ma armastan, kus tunnen end kui kodus ning kuhu ikka ja jälle tagasi lähen. Olen leidnud seal endale inimesed, kes on mulle väga lähedased, justkui mu teine pere ning kes mind sinna alati tagasi ootavad. Mulle meeldib sealne kliima, loodus ning inimesed… elu on seal kuidagi rahulikum ja mõnusam, kulgeb täiesti omas rütmis. Ideaalis veedaksingi teatud osa aastast seal ning see on miski, mille poole püüdlen.

IMG_3392


Unistad puhkusereisist lumivalgete liivarandade ja eksootilise loodusega võrratusse Taisse, kuid Sul puudub ettekujutus, millal tasuks seda riiki külastada, kuhu täpsemalt minna ja kui palju miski maksab?

Laural on blogi, kust saab lisaks tema isiklikele kaasahaaravatele läbielamistele ja seiklustele lugeda praktilisi reisimise näpunäiteid. Blogist leiab veel põhjaliku Tai reisijuhi!

Loe ja vaata lähemalt siit -> Travel the world – lauraraba.ee.


Oled mõnda aega elanud ka Austraalias. Milline oli Sinu Austraalia kogemus? 

Kui ma peaks oma Austraalia kogemuse kolme sõnaga kokku võtma oleks need töökas, üksik ning õpetlik. Mind ei ole Austraalias elamine ausalt öeldes mitte kunagi tõmmanud ning sinna minekut ma ei planeerinud absoluutselt. Umbes aasta tagasi sain aga tuttava kaudu sinna tööpakkumise, kuhu mind väga oodati. Asi tundus õige ja mõtlesin, et miks mitte. Usaldan sellistes olukordades tihti oma sisetunnet ning enne minekut erinevaid stsenaariume, mis kõik võib valesti minna, oma peas välja ei mõtle. Kui midagi peakski valesti minema, on võimalus alati tagasi tulla. Kui eelmised aastad Aasias olid ikka nagu lust ja lillepidu, siis Austraalia oli hoopis midagi muud. Kindlasti üks kõige väärtuslikumaid aegu mu elus, mis pani mind igakülgselt proovile ning õppisin nii palju.. nii iseenda kohta kui ka tööalaselt.

Oled reisinud kümnetes riikides ning töötanud lapsehoidjana Indias ja Tais ning näinud seega eri kultuuride traditsioone. Kas mõne rahvuse komme on Sind väga üllatanud?

India üllatas mind väga oma peretraditsioonide ja -mudelitega. Esiteks hämmastas mind kuivõrd tähtsal positsioonil on seal sinu vanemad ning neid austatakse ja kummardatakse meeletult. Teiseks on seal täiesti normaalne, et ühes majas elab koos neli erinevat generatsiooni oma lastega. Mäletan, et seal mu naabritel elas majas kokku 20-30 inimest ning neil töötasid koristajad ja teenijad päevas kahes vahetuses. India pulmad on ka omaette elamus. Kokku tuleb mitutuhat inimest ning pidustused kestavad mitmeid päevi hommikul kella seitsmest kuni poole ööni välja.

21769946_1503234973055593_1459520643_n

Kas oled tundnud mõnda riiki külastades, et oled saanud reaalselt kultuurišoki? 

Mõistsin seda küll veidi hiljem, kuid nüüd tagasi vaadates saan aru, et Indiasse kolides sain ma küll korraliku kultuurišoki. Elades 18 aastat väikeses Viljandis ja siis kolida India linna, kus elab 9 miljonit inimest.. eks see oli juba omette šokk. Rääkimata sellest, kuidas ülim rikkus ning vaesus reaalselt külg külje kõrval eksisteerivad. Elasin seal väga jõukas kogukonnas ning mäletan nii hästi, kuidas meie peres töötav kokk viis igal õhtul toidu, mis majas järgi jäi, üle tee slummis elavatele lastele, kellele võis see olla ainus söögikord päevas. Siiani kõige kontrastsem riik, mida külastanud. Samas ka üks kõige huvitavamaid ning usun, et olin tol ajal India jaoks veel liiga noor või kogenematu ning ei suutnud sellest kogemusest maksimumi võtta. Lähitulevikus on plaan sinna veel tagasi minna.

“Indiasse kolides sain ma küll korraliku kultuurišoki. Elades 18 aastat väikeses Viljandis ja siis kolida India linna, kus elab 9 miljonit inimest… eks see oli juba omette šokk. Rääkimata sellest, kuidas ülim rikkus ning vaesus reaalselt külg külje kõrval eksisteerivad. Meie peres töötav kokk viis igal õhtul toidu, mis majas järgi jäi, üle tee slummis elavatele lastele, kellele võis see olla ainus söögikord päevas.”

Oled kirjutanud oma blogis, et Sinu arvates on reisimise juures parim osa inimesed. Kes on olnud kõige huvitavam isik, keda oled oma rännakutel kohanud?

Kui ma mõtlen mõne riigi peale, mida olen külastanud, tekivad silme ette kohe seal kohatud inimesed ning nende kaudu saadud emotsioonid. Huvitavaid isikuid olen kohanud palju ning usun, et igalt inimeselt on meil midagi õppida, olgu see siis positiivne või negatiivne. Näiteks umbes aasta tagasi, eelmisel detsembril, kui olin Egiptuses ning sõitsin bussiga Hurghadast Kairosse istus minu kõrvale kohalik vanahärra, kes ei rääkinud sõnagi inglise keelt. Iga kord kui ta midagi sõi, pakkus ta viisakalt mulle ka. Bussisõit lõppes sellega, et härra pakkus mulle jogurtitopsist alkoholivaba õlut ning terve tee sai erinevaid kaarte mängitud. Ehe näide, et keel on kõigest üks viis suhtluseks ning kindlasti mitte esmatähtis. Läbi taoliste olukordade õpingi nii palju kohalike inimeste ja kultuuride kohta. Olen leidnud ka kinnitust fraasile, et igas maailma sadamas leidub vähemalt üks eestlane. Isegi Fidži saartel sattus üks eestlane juhuslikult kohvikus minuga samas lauas istuma.

IMG_1940

Reisimisega kaasneb paratamatult ka õudsaid ning ohtlikke olukordi. Kas saaksid välja tuua situatsiooni, millesse oled satunud ning mida sellest õppisid?

Pean ütlema, et aastate jooksul, mil olen üksinda reisinud, olen õnneks kogenud väga vähe ebameeldivaid olukordi. Aga nüüd, umbes kaks kuud tagasi sattusin Tais rolleriga õnnetusse, mille tagajärjel murdsin oma lõualuu ning sain kaasa mõned armid. Taipasin selles olukorras, kuidas üks vale liigutus või otsus võib muuta vägagi palju.. ning õnnetusi võib juhtuda igal ajal, ükskõik kellega. Õppisin, kuivõrd suurt rolli mängib tegelikult sinu enda mõtteviis. Nii irooniline kui see ka ei ole, juhtus too õnnetus minuga mu esimesel õhtul üle pika aja jälle Tais tagasi olles. Esimesed päevad veetsin ma haiglas ning kogu puhkuseplaanid olid keeratud pea peale ning Indiasse reisimise asemel pidin lendama hoopis Eesti taastuma. Mõnda aega oli see mu jaoks justkui halb uni, millest tahtsin üles ärgata, kuid pidin endale teadvustama, et ma ei saa midagi muuta ning pean keskenduma hoopis edasiliikumisele ning kõigele positiivsele oma elus. Mõistsin, et miski ei ole siin elus olulisem kui pere ja lähedased inimesed su ümber.

“Umbes kaks kuud tagasi sattusin Tais rolleriga õnnetusse, mille tagajärjel murdsin oma lõualuu ning sain kaasa mõned armid. Pidin endale teadvustama, et ma ei saa midagi muuta ning pean keskenduma edasiliikumisele ning kõigele positiivsele oma elus. Mõistsin, et miski ei ole siin elus olulisem kui pere ja lähedased inimesed su ümber.”

Mis on olnud Su elu kõige ägedam elamus?  

Selle aasta aprillis külastasin esimest korda Fidži saari ning otsutasin, et tahan saada nii ehedat kogemust kui võimalik. Veetsin oma esimese nädala ühel üksikul saarel, kus elas paarsada kohalikku ning mida juhtis siis külavanem. Mitte mingisugust kontakti välismaailmaga. Ei mingit telefonilevi ega internetti. Elektrigeneraatorid lülitati päevas vaid mõneks tunniks sisse. Nähes kuivõrd primitiivset elu sealsed inimesed elavad, hakkad kõike natuke jälle teise pilguga vaatama. Paljudele võib see küll tunduda kui täielik klišee, kuid õnneks ei ole tõepoolest palju vaja. Selles materiaalses maailmas, milles hetkel elame, on end lihtne ära kaotada ning tihtipeale kulutame nii palju energiat ja närve pseudoprobleemidele.

“Õnneks ei ole tõepoolest palju vaja. Selles materiaalses maailmas, milles hetkel elame, on end lihtne ära kaotada ning tihtipeale kulutame nii palju energiat ja närve pseudoprobleemidele.”

IMG_1210

Mida soovitaksid või sooviksid öelda inimestele, kes on samuti mõelnud maailma avastama minna?

Soovitan seda teha kõigil, kes sellest vähegi unistavad. Ise avastasin selle kaudu enda jaoks nii täiesti uue maailma, millest mul aimu ei olnudki ning saadud kogemused, sõbrad ja teadmised on hindamatud. Samas peab enda jaoks läbi mõtlema põhjuse, miks sa seda teha tahad. Fakt on see, et emotsionaalseid tagasilööke tuleb alguses päris tihti ette ning siis annab just see põhjus motivatsioni, et edasi minna. Tuleb olla ise maailma suhtes hästi avatud. Avatud uutele kogemustele, inimestele ja kultuuridele ning seda ilma eelarvamusteta.

Mida toob Sulle uus aasta? 

Usun või vähemalt loodan, et uus aasta toob mu ellu natuke rohkem stabiilsust. Tunnen, et olen üksinda rändamisega jõudnud enam vähem ühele poole ning tahan keskenduda rohkem iseenda arendamisele ning oma perele ja sõpradele.

Küll aga olen leidnud endas ka suure armastuse ka jooga vastu ning aasta esimeses pooles sõidan siiski mõneks ajaks välismaale ennast selles valdkonnas täiendama. Igatahes lähen uuele aastale vastu suure huvi ning avatud südamega!

IMG_4717


10 olulist teadmist, milleni Laura reisides on jõudnud:  

  • mis on Sinu jaoks normaalne, võib olla teise jaoks ebanormaalne ja vastupidi!
  • igal asjal on oma aeg ja koht;
  • kui Sul on mõni probleem või Sa kahtled endas, siis küsi iseendalt, et mis on kõige hullem asi, mis selles olukorras juhtuda saab… ja saad aru kui väike su probleem tegelikult on!
  • absoluutselt igalt inimeselt on midagi õppida, olgu see siis positiivne või negatiivne;
  • ära lükka oma unistusi edasi ega oota, et need Sulle sülle kukuvad;
  • hoia ühendust oma pere ja lähedastega;
  • ära alahinda reisikindlustust;
  • küsi kohalikelt nõu, mida uues kohas teha ning kuhu minna.. nii võid avastada täiesti avastamata pärleid;
  • kui Sa ei ole kunagi enne rolleriga sõitnud, siis palun ära sellega ka sõida esimesel päeval Taisse (või muude riiki) jõudes ning kanna alati rolleriga sõites kiivrit, isegi kui Sa selles just kõige atraktiivsem välja ei näe;
  • austa kohalikke inimesi ja kultuuri, Sina oled nende külaline.

IMG_4729

Soovid Laura tegemistega kursis olla?

Jälgi teda Instagramis – lauraraba;

Loe tema seiklusi ja praktilisi reisimise nippe blogist – Travel the world – lauraraba.ee.

– Kaisa

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s